Täname Teid Teie aja ja uuringusse panustamise eest! Kui Teil on küsimusi või soovite anda meile tagasisidet, võtke meiega palun ühendust aadressil Este endereço de email está protegido contra piratas. Necessita ativar o JavaScript para o visualizar..

Kui Te ei nõustu oma andmete kogumisega, ei saa Te projekti VOCIARE küsimustikule vastata.

Täname Teid Teie aja eest!

ARTIKKEL 3 – ÕIGUS MÕISTA JA OLLA MÕISTETUD

Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid, et aidata kuriteoohvritel saada aru alates esimesest kokkupuutest ja kõigi vajalike edasiste kontaktide puhul, mis neil on pädevate asutustega seoses kriminaalmenetlusega, sealhulgas aru saada teabest, mida nimetatud asutused annavad, ja aidata pädevatel asutustel kuriteoohvritest aru saada. Suhtlus kuriteo ohvritega toimub lihtsas ja arusaadavas keeles, suuliselt või kirjalikult. Sellise suhtluse puhul võetakse arvesse ohvri isikuomadusi, sealhulgas puuet, mis võivad mõjutada nende võimet aru saada või teha ennast arusaadavaks. Kui ohver vajab kuriteo mõju tõttu abi, et saada aru või teha ennast arusaadavaks, lubavad liikmesriigid, et ohvrit saadab esimesel kokkupuutel pädeva asutusega tema poolt valitud isik.

ARTIKKEL 4 – ÕIGUS SAADA TEAVET ALATES ESIMESEST KOKKUPUUTEST PÄDEVA ASUTUSEGA

Liikmesriigid tagavad, et kuriteoohvritele antakse põhjendamatute viivitusteta alates esimesest kokkupuutest pädeva asutusega järgmist teavet; teavet selle kohta, milliseid abiteenuseid võib kuriteoohver saada ja kelle poole pöörduda; teavet kuriteokaebuse esitamise menetluste kohta ja selle kohta, milline on kuriteoohvri roll seoses selliste menetlus­ tega; teavet selle kohta, kuidas ja mis tingimustel kuriteoohvritele kaitset (sealhulgas kaitsemeetmeid) pakutakse; teavet selle kohta, kuidas ja mis tingimustel võib saada õigus­ nõustamist, tasuta õigusabi; teavet selle kohta, kuidas ja mis tingimustel kuriteoohvritel on võimalik saada hüvitist; teavet selle kohta, kuidas ja mis tingimustel on kuriteo ohvritel õigus saada suulise ja kirjaliku tõlke teenust; kui nad elavad liikmesriigis, mis on erinev liikmesriigist, kus kuritegu toime pandi, siis teavet erimeetmete, menetluste või korralduste kohta, kontaktandmed, teavet kuhu pöörduda teabe vahetamiseks enda suhtes toime pandud kuriteo menetlemise kohta, teavet kättesaadavate lepitava õigusemõistmise teenuste kohta, teavet selle kohta, kuidas ja mis tingimustel võidakse hüvitada kulusid, mis tekivad kuriteoohvri osalemisest kriminaalmenetluses.

ARTIKKEL 5 – KURITEOOHVRI ÕIGUS KURITEOKAEBUSE ESITAMISEL

Liikmesriigid tagavad, et kuriteoohvritel, kes soovivad esitada kuriteo kohta kaebuse ja kes ei räägi või ei mõista pädeva asutuse kasutatavat keelt, lubatakse esitada kaebus keeles, millest nad aru saavad, või saada vajalikku keeleabi.

ARTIKKEL 6 – ÕIGUS SAADA TEAVET ENDA SUHTES TOIME PANDUD KURITEO MENETLEMISE KOHTA

Liikmesriigid tagavad, et kuriteoohvreid teavitatakse tarbetu viivituseta nende õigusest saada kuriteoohvri suhtes toime pandud kuriteo kohta algatatud kriminaalmenetluse kohta järgmist teavet, otsus uurimist mitte algatada või see lõpetada või kurjategija suhtes kriminaalmenetlusest loobuda; kurjategija suhtes peetava kohtuistungi toimumise aeg ja koht ning talle esitatud süüdistuste laad; kohtuasjas tehtud lõplik otsus; teave, mis võimaldab kuriteoohvril olla kursis kriminaalmenetluse käiguga, põhjendamatute viivitusteta teavitatakse, kui teda puudutava kuriteo eest vahistatud, kohtu alla antud või karistust kandev isik vabastatakse või põgeneb kinnipidamiskohast.

ARTIkkel 7 – ÕIGUS SUULISELE JA KIRJALIKULE TÕLKELE

Liikmesriigid tagavad,et vastavalt kuriteo ohvrite rollile asjaomases kriminaalõigussüsteemis võimaldatakse ohvritele, kes ei räägi või ei mõista asjaomases kriminaalmenetluses kasu­ tatavat keelt, taotluse korral tasuta suuline tõlge vähemalt kriminaalmenetluse ajal uurimisasutustes ja kohtutes läbiviidava küsitlemise või ülekuulamise, sh politsei poolt küsitlemise ajal, ning et kuriteoohvritele tagatakse suuline tõlge aktiivseks osalemiseks kohtuistungitel ja kõigil vajalikel vaheistungitel. Ohvrid võivad vaidlustada otsuse milles neile ei anta suulist ja kirjalikku tõlget.

ARTIKKEL 8 – ÕIGUS OHVRIABITEENUSTELE

Liikmesriigid tagavad, et kuriteo ohvritel on vastavalt nende vajadustele enne kriminaalmenetlust, selle ajal ja asjakohase ajavahemiku jooksul pärast seda juurdepääs tasuta konfidentsiaalsetele ohvriabiteenustele. Liikmesriigid hõlbustavad kuriteo ohvrite suunamist ohvriabi teenistustesse kuriteokaebuse vastu võtnud pädeva asutuse ja muude asjaomaste asutuste poolt. Liikmesriigid võtavad meetmeid, et luua tasuta ja konfidentsiaalsed spetsialiseeritud abiteenistused lisaks üldistele ohvriabiteenistustele või nende koostisosana, või võimaldades ohvrite tugi organisatsioonidel pöörduda sellist spetsialisti abi pakkuvate spetsialiseeritud asutuste poole. Liikmesriigid tagavad, et juurdepääs ohvriabiteenistustele ei sõltu sellest, kas kuriteo ohver esitab pädevale asutusele kuriteo kohta ametliku kaebuse.

ARTIkkel 9 – OHVRIABITEENISTUSTE PAKUTAV ABI

Osutatud ohvriabiteenistused pakuvad vähemalt järgmiseid teenuseid:a) kuriteoohvrite õigustele juurdepääsuga seotud teave; b) teave asjakohaste spetsialiseeritud olemasolevate ohvriabiteenistuste kohta või ohvri suunamine otse selliste ohvriabiteenistuste juurde; c) emotsionaalse psühholoogilise tugi; d) kuriteo tagajärjel tekkinud rahaliste ja praktiliste küsimustega seotud nõustamine; e) nõustamine uue ja korduva ohvriks langemise, hirmutamise või kättemaksu ohu kohta.

Specialist support services shall develop and provide: a) varjupaigad või muu asjakohane ajutine majutus kuriteoohvritele; b) suunatud ja integreeritud abiteenused erivajadustega ohvritele

ArtiKKEL 10 – ÕIGUS ANDA SELGITUSI

Liikmesriigid tagavad, et kuriteoohver võib kriminaalmenetluse käigus anda ütlusi ja esitada tõendeid. Kui ütlusi annab lapsohver, võetakse vajalikul määral arvesse lapse vanust ja küpsust.

ARTIKKEL 12 – ÕIGUS TAGASTISTELE SEOSES LEPITAVA ÕIGUSMÕISTMISE TEENUSTEGA

Liikmesriigid võtavad meetmeid kuriteoohvri kaitseks uue ja korduva ohvriks langemise, hirmutamise ja kättemaksu eest lepitava õigusemõistmise teenuste osutamisel, kui selliseid teenuseid kasutatakse. Liikmesriigid hõlbustavad selliste meetmete võtmiseks sobivate juhtumite suunamist lepitava õigusemõistmise teenuste osutajate juurde.

ArtiKKEL 17 – TEISES LIIKMESRIIGIS ELAVA KURITEOOHVRI ÕIGUSED

Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused saavad võtta asjakohaseid meetmeid vähendamaks raskusi, mis tekivad eelkõige menetluse läbiviimise osas, kui kuriteoohver ei ole selle liikmesriigi elanik, kus kuritegu toime pandi. Selleks peaksid selle liikmesriigi ametiasutused, kus kuritegu toime pandi, eelkõige suutma järgmist:

a) võtta kuriteoohvri ütlused viivitamata pärast seda, kui kuriteokaebus on esitatud pädevale asutusele;

b) nii palju kui võimalik rakendada välisriigis elava kuriteoohvri ärakuulamiseks videokonverentsi ja telefonikonverentsi käsitlevaid sätteid

Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigis toime pandud kuriteo ohver, kes ei ela selles liikmesriigis, võib esitada kuriteokaebuse oma elukohaliikmesriigi pädevale asutusele, kui ta ei saanud seda teha liikmesriigis, kus kuritegu toime pandi, või kui ta ei soovinud seda teha kuriteo puhul, mis on selle liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt määratletud kui raske kuritegu

Liikmesriigid tagavad, et pädev asutus, kellele kuriteoohver kaebuse esitab, edastab selle viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus kuritegu toime pandi, kui selles liikmesriigis, kus kaebus esitati, ei ole menetluse algatamise pädevust veel teostatud.

ARTIKKEL 18 – ÕIGUS KAITSELE

Ilma et see piiraks kaitse õigusi, tagavad liikmesriigid, et kuriteoohvri ja tema pereliikmete turvalisuse kaitseks on kättesaadavad meetmed, millega neid kaitstakse uue ja korduva ohvriks langemise, hirmutamise ja kättemaksu eest, sealhulgas kuriteoohvri psüühilise, emotsionaalse või psühholoogilise traumeerimise ohu eest ja nende väärikuse kaitsmiseks ülekuulamise ja tunnistuse andmise ajal.

ARTIKKEL 19 – ÕIGUS VÄLTIDA KOKKUPUUDET KURITEOOHVRI JA KURJATEGIA VAHEL 

Liikmesriigid loovad sellised tingimused, mis on vajalikud kuriteoohvrite ja vajaduse korral nende pereliikmete ning kurjategija vahelise kokkupuute vältimiseks ruumides, kus kriminaalmenetlus läbi viiakse, välja arvatud juhul, kui kriminaalmenetluses on sellised kontaktid nõutavad. Liikmesriigid tagavad, et uutes kohtuhoonetes on ohvrite jaoks eraldi ooteruumid.

ARTIKKEL 20 – KURITEOOHVRI ÕIGUS SAADA KRIMINAALUURIMISE AJAL KAITSET

Liikmesriigid tagavad, et kriminaaluurimise ajal: a) kuriteoohvrite küsitlemine viiakse läbi põhjendamatute viivitusteta; b) kuriteoohvrit küsitletakse võimalikult vähe kordi ja küsitlusi korraldatakse ainult juhul, kui see on kriminaaluurimise eesmärgil vältimatult vajalik; c) ohvrit võib saata tema seaduslik esindaja ja tema poolt valitud isik, kui ei ole tehtud põhjendatud otsust, mis seda keelab; d) meditsiinilisi läbivaatusi vähendatakse miinimumini ja neid tehakse ainult juhul, kui see on kriminaalmenetluse eesmärgil vältimatult vajalik.

ArtiKKEL 21 – ÕIGUS ERAELU KAITSELE

Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused saavad kriminaalmenetluse ajal võtta asjakohaseid meetmeid kuriteoohvri ja tema pereliikmete eraelu ja kujutiste kaitseks. Lisaks tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused saavad võtta kõik meetmed selleks, et vältida sellise teabe avalikku levitamist, mis võib põhjustada lapsohvri isiku kindlakstegemise. Liikmesriigid paluvad meedia esindajatel järgida eneseregulatsioonimeetmeid.

ARTIKKEL 22 – KURITEOOHVRITE INDIVIDUAALNE HINDAMINE ERILISTE KAITSEVAJADUSTE VÄLJASELGITAMISEKS

Liikmesriigid tagavad, et kuriteoohvrite puhul õigel ajal läbi individuaalne hindamine, et kindlaks teha erilised kaitsevajadused ning see, kas ja mil määral nad saaksid kriminaalmenetluse käigus kasu erimeetmetest seoses sellega, et nad on uue ja korduva ohvriks langemise, hirmutamise ja kättemaksu suhtes eriti haavatavad.

ARTIKKEL 23 – ERILISTE KAITSEVAJADUSTEGA KURITEOOHVRITE ÕIGUSI SAADA KIRIMINAALMENETLUSE AJAL KAITSET

Eriliste kaitsevajadustega kuriteoohvritele on kriminaaluurimise ajal kättesaadavad järgmised erimeetmed:: a) kuriteoohvri küsitlemine toimub selleks kavandatud või kohandatud ruumides; b) kuriteoohvrit küsitlevad või võtavad küsitlemisest osa selleks koolitatud spetsialistid; c) kuriteoohvrit küsitlevad iga kord samad isikud; d) kui kuriteoohver seda soovib, viib kõik seksuaalvägivalla, soolise vägivalla või lähisuhetes toime pandud vägivalla ohvrite küsitlemised kriminaalmenetluse käigus läbi samast soost isik. Eriliste kaitsevajadustega kuriteoohvritele tehakse kohtumenetluse ajal kättesaadavaks järgmised meetmed: a) meetmed, mis võimaldavad vältida silmsidet kuriteoohvri ja kurjategija vahel,; b) meetmed, mille abil saab kuriteoohvri selgitusi kohtusaalis kuulata, ilma et kuriteoohver oleks kohtusaalis kohal; c) meetmed sellise tarbetu ülekuulamise vältimiseks, mis puudutab kuriteoohvri eraelu ja mitte toimepandud kuritegu; d) meetmed, mis võimaldavad kohtuistungi toimumist kinniseks kuulutada.

ArtiKKEL 24 – LAPSOHVRI ÕIGUS SAADA KRIMINAALMENETLUSE AJAL KAITSET

Liikmesriigid tagavad lapsohvrite puhul järgmiste meetmete kohaldamise: a) kriminaalmenetluse jooksul salvestatakse audiovisuaalselt kõik lapsohvri küsitlused; b) pädevad asutused määravad lapsohvritele vastavalt kuriteoohvrite rollile asjaomases kriminaalõigussüsteemis kriminaaluurimises ja -menetluses eriesindaja, kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt vanemliku vastutuse kandjad ei saa lapsohvrit esindada enda ja lapsohvri huvide konflikti tõttu või kui lapsohver on saatjata või perekonnast lahutatud;; c) kui lapsohvril on õigus kasutada advokaati, siis menetlustes, kus on või võib olla huvide konflikt tema ja vanemliku vastutuse kandjate vahel, on lapsohvril õigus kasutada enda nimel õigusabi ja enda esindajat

ARTIKKEL 25 – ÕIGUSALA TÖÖTAJATE KOOLITAMINE

Liikmesriigid tagavad, et ametnikud, kes tõenäoliselt puutuvad kokku kuriteoohvritega, näiteks politseinikud ning kohtute töötajad, läbivad üld- ja erikoolituse, mille tase vastab nende kokkupuudetele kuriteoohvritega, et suurendada nende teadlikkust kuriteoohvrite vajadustest ning vajadusest suhtuda kuriteoohvritesse erapooletult, austavalt ja professionaalselt.

ARTIKKEL 26 – KOOSTÖÖ JA TEENUSTE KOORDINEERIMINE

Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid liikmesriikidevahelise koostöö soodustamiseks, et parandada kuriteoohvrite juurdepääsu oma õigustele. Selleks võivad olla parimate tavade vahetamine, konsultatsioonid üksikjuhtumite asjus abi Euroopa võrgustikele, kes teevad tööd otseselt ohvrite õigustega seotud küsimuste lahendamisel. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid (sealhulgas interneti kaudu), mille eesmärk on suurendada teadlikkust käesolevas direktiivis sätestatud õiguste kohta. Sellised meetmed võivad hõlmata teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ning teadus- ja haridusprogramme